Aitäh Ingrid Muuga !

Põlva Maakonna kauaaegne spordijuht ja spordielu vedaja, eilsel Maakonna tunnustusüritusel Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupilt Elutöö preemia saanud Ingrid Muuga lõpetas töö Põlva Maakonna Spordiliidu tegevjuhina. Klubi poolt käis Ingridit tänamas tegevjuht Indrek Käo.

“Esikoht on spordis olnud kõrgeim eesmärk, mis enamasti on kaunistatud kullavärvilisena. Ingridil on olnud kullast süda ja seda on ta jaganud meie maakonna spordirahvaga palju aastaid. Ingridi energia, piiritu optimism ja hea tuju on see, mis jääb alatiseks meelde, kui vaadata tagasi meie koos tehtud spordivõistlustele. Kullast ilma jäämine on alati valus, aga nüüd on aeg see süda anda Ingridile päriseks, et ta saaks võtta vastu uued väljakutsed ja seda jagada oma lähedastega. Olen kindel, et Ingrid ei kao meie jaoks kuhugi ja on abiks nii nõu kui jõuga ka tulevikus. Spordipisik niisama juba ei kao. Edu uutes väljakutsetes ja uutmoodi rollides. Aitäh Ingrid !”

Foto: Marko Avikson

Allpool Lõuna-Eesti Posimehes ilmunud Mati Määritsa intervjuu Ingrid Muugaga (28.12.2024 )
Maakonna spordiliidu veetavatel üritustel on sel aastal osalenud 14 500 inimest.
Ideaalne on jalutada pool tundi kuni 40 minutit päevas.
Spordialadest on esikohal jalgpall.

Olete aastakümneid maakonna spordiliidu tegemisi korraldanud, kuid nüüd ametit üle andmas. Miks ometi?Kõik sündis täpselt õigel ajal: jõuan pensioniikka ja astun seega uude ametisse – vabakutseliseks senjoriitaks.
Alati võib ju ka pensionipõlves töötamist jätkata.
Võib küll, aga aastaid on juba töötatud ka. Kui olin Tartu ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja ja sportmängude treenerina lõpetanud, astusin Põlva laste ja noorte spordikooli uksest sisse 1. septembril 1983. Toonane direktor Laine Koppel võttis mu tööle instruktor-metoodikuks. Samal ajal olin ka käsipallitreener. Rajooni/maakonna spordiliidus olen tööl 1987. aastast, alguses töötasin metoodikuna ning 1995. aastast peasekretärina. Kolm aastakümmet on päris palju, mistõttu on aeg anda võimalus end teostada noorematele.
Kas mantlipärija on juba teada?
Mantlipärijana on uuest aastast ametis tuntud spordiinimene Marko Avikson. Ta tunneb meie Põlvamaa inimesi ja teab spordisüsteemi, on kaasa löönud orienteerumisklubi Kobras võistluste korraldamises, käib ka ise suusatamas, jooksmas ja kõndimas, teeb kergejõustikku ja mängib korvpalli. Uue juhi valis kolme kandidaadi hulgast välja spordiliidu juhatus
Mis suunas on Põlvamaa spordielu aastakümnetega liikunud? Kuidas on kandepinnaga?
Kandepind on seotud meie elanikkonna arvukusega. Juurde ju kedagi ei tule, ja kui tulebki, siis nii-öelda võõrtööjõuna. Aga need treenerid ja õpetajad, kes meil on, teevad tööd südamega. Ja väga tore on, kui tänu neile tulevad ka sporditipud. Selle nimel, et liikumisest suuremat rõõmu tuntaks, tuleb aga vaeva näha, sest noortel on nii palju valikuid, mistõttu sportlik eluviis on natuke tagaplaanil.

Kas aastakümneid tagasi oli rohkem trennis käijaid ja spordiüritustel kaasa lööjaid?

Siis toimusid ju lausa koolidevahelised võistlused ning omavahel võistlesid ka asutused ja ettevõtted. Võistlussport oli au sees, sest kõik esindasid oma kooli või asutust. Praegu on tingimused tunduvalt paremad, aga osalejaid vähem. Samas vajaks eriti kontorilaua taga olija just füüsilisemat tegevust, kas või kõndimist. Palju räägitud liikumise retsept on pärit tegelikult juba Hippokratese ajast – kui sul on paha tuju, mine jalutama. Ja kui sellest ei piisa, jätka kõndimisega.

Mitu kilomeetrit tuleks nädalas läbida, et tervis korras püsiks?

Ideaalne on jalutada pool tundi kuni 40 minutit päevas. Meil oli 2022. aastal väljakutse «Liigu terviseks!» ning siis kutsusime inimesi üles liikuma nädalas vähemalt 20 kilomeetrit. Jagades selle seitsme või ka kolme-nelja päeva peale, on see kuni tund aega jalutamist või kõndimist.

Kas soovitate kõndimisel kasutada keppe ?

Need on eriti sobilikud maastikul liikumisel. Keppide töö annab head koormust ka ülakehale. Aga alati tasub jälgida, kellele see sobib ja kellele mitte. Kui kellelgi on probleeme käte liigestega, ei ole kepikõnd talle väga hea.

Ilmselt annab vajaliku koormuse ka jalgrattasõit ning teisedki spordialad?

Loomulikult annab. Kui kellelgi on põlvedega probleeme, siis rattaga sõita saab ikka. Sobib ka ujumine, kuigi paljudel tekitab basseiniveele lisatav kloor allergiat.

Kas on teada, kui paljud meie kaaskondsetest liiguvad aktiivselt?

Maakonna spordiliidu veetavatel üritustel on sel aastal osalenud 14 500 inimest. Harrastajate osakaal elanikkonnast on 10 protsenti ning noorte harrastajate osakaal 35 protsenti, kusjuures kooli kehalise kasvatuse tunnid sellesse arvestusse ei lähe. Olen tähele pannud, et ümber Põlva järve käib aktiivne kõnd kogu aeg. Samas oleks tore, kui inimesed vahel ka oma marsruuti muudaksid – on ju maakonnakeskuses ja selle ümbruses kergliiklusteid 12 kilomeetrit.

Kui palju on trennis käijaid? Missugused on meelisspordialad?

Eesti spordiregistri järgi, mis saab andmed klubidelt, oli Põlvamaal 2023. aastal 2427 registreeritud harrastajat. Spordiklubisid on 43, treenerikutsega 42 inimest ning spordiobjekte 160. Aladest on esikohal jalgpall, millega tegeles 312 harrastajat. Järgnevad tantsusport 305 ja orienteerumine 246 harrastajaga. Neljas on käsipall 186 tegijaga. Põlvamaal on neli spordikooli, millest kahe pidaja on kohalik omavalitsus – Põlva ja Räpina. Ülejäänud kaks on eraõiguslikud Meie Stuudio tantsukool ningLa Danse tantsukool.

Kui palju tippsportlasi, nende hulgas olümpialasi Põlvamaa kasvatanud on? Esimesena tuleb pähe Peeter Olesk.

Nimetagem ka jahilaskur Peeter Päkki. Olümpialased on veel kümnevõistlejad Maicel Uibo ja Indrek Turi – viimati nimetatu küll varasematest aastatest, kui Mikitamäe vald kuulus veel Põlvamaa alla. Tuntud tegijatest loomulikult meie käsipallurid, kes on Eestit tublilt esindanud. Jalgpallur Signy Aarna on esimene eestlanna, kes läks välisklubisse mängima.

Kas näete ka mõnel praegusel Põlvamaa noorel olümpiaeeldusi olevat?

Maadlejatest on väärilisi tulemusi saavutanud Kaspar Kört, kes tunnistati mullu Põlvamaa parimaks noorsportlaseks. Laskmises tegid Eesti noorte meistrivõistlustel tublid tulemused Kristo Käo ja Robin Kahre. Ja loomulikult on silmapaistvad käsipallipoisid, kes on meie noortekoondise liikmed.

Mantlipärija on uuest aastast tuntud spordiinimene Marko Avikson. Ta tunneb meie Põlvamaa inimesi ja teab spordi-süsteemi.

Järeltulijaid on hakanud endale kasvatama maailmameistritiitleid võitnud indiaca-võistkond ning tõukerattasportlased. Viimati nimetatud ala kaks eestvedajat Aigar Nuuma ja Kristi Johanson annavad Eesti olümpiakomitee toel tunde Kanepi vallas ning Põlva kooli Tilsi majas. Uus ala on laskesuusatamine.

Kuidas jõudis Põlvamaale laskesuusatamine? Kus nad trenni teevad?

Suusatrenn on neil valdavalt Mammastes, kuiva laskmistrenni tehakse laskespordihoones. Aga laskekohad on nad rajanud ka Mammastesse, mis võimaldab rajalt tulles kohe tulejoonele asuda. Hõivatud on selle alaga meil kümmekond harrastajat. Eest veab seda spordikooli treener Marek Parksepp.

Kuidas võtsid treenerid vastu teate selle kohta, et riik vähendab oma osalust neile palga maksmisel?

Kes ikka sellist uudist rõõmuga vastu võtab. Samas võib omavalitsus alati oma osa suurendada, et tema inimesed saaksid väärilist palka ja lapsed treeniksid haritud treeneritega.

Kas kandidaate aasta parimate sportlaste valimisel ikka jagub?

Noorsportlaste puhul küll ning stabiilne on ka veteranide arvukus, aga kas või naised ja naisveteranid võiks põhimõtteliselt kokku panna. Ka mehi on tunduvalt vähemaks jäänud.

Kuna tippspordi edendamiseks spordiliidul ilmselgelt jõudu napib, ehk on siis mõttekam panustada eeskätt elanikkonna tervisesse?

Kui varem püüdsime toetada nii tipp- kui rahvasporti, siis nüüd tegelemegi rohkem liikumisharrastuse ja tervisega.

Eks kõik algab juba lasteaiast.

Nii see on. Kusjuures lasteaialapsed käivad õues igasuguse ilmaga iga päev. Aga koolis on neil nädalas vaid kaks kehalise kasvatuse tundi. Seetõttu peaksid ka tavatunnid olema senisest aktiivsemad. Teha võib liikumispause, jalatõsteid ja muudki. Või siis peaks õpe olema korraldatud nii, et õpilased liiguvad tunnis mööda klassi, lahendades mitmesuguseid ülesandeid. Ka vahetundides võiks võimalikult palju liikuda. Samuti ei tasu last hommikul tuua otse kooliukse ette – las ta kõnnib ka väheke!

Kui palju on peresid, kus käiakse koos matkamas või jalutamas?

Neid on, kuid alatihti võib näha ka pilti, kus isa toob mõnele üritusele ülejäänud pereliikmed kohale ja sõidab seejärel ise minema. Pärast tuleb abikaasale ja lastele järele.

Missugused suuremad liikumisüritused lisaks ümber Põlva järve matkamise on selle kandi inimesi läbi aegade kaasa haaranud?

Kas või orienteerumisteisipäevakud, kettagolf Mammastes, jooksud. Uus ettevõtmine on Postitee jooks, mille algatas Kanepi valla spordinõunik Marion Kull. Kanepi kandis toimub ka Jõksi järve jooks. Maakonnakeskuses on Põlva järve jooks, Rosma ja Mammaste jooks, Räpinas Raudmehe triatlon. Suvel on nii Põlvas kui Räpinas rannavolle, Mammastes rattasõit. Liikumisüritusi ja perepäevi on korraldanud Terviseklubi. Terves maakonnas oli sellel aastal 180 ettevõtmist, mida spordiliit aitas korraldada. Kõiki neid on ülal hoidnud suurepärane meeskonnatöö.

Kas edaspidi jääte üritustel pigem korraldajate või osalejate poolele?

Sõltub sellest, kas mind kutsutakse ja kas olen sel ajal vaba. Rohkem tahaks ise osaleda kui korraldada, kusjuures kaht asja korraga teha ei ole paraku võimalik.