Head jalgpallisõbrad
Nii nagu mõned päevad tagasi, kui klubi tähistas Lootospargis oma sünnipäeva, olin üllatunud selle üle kui palju inimesi meie tegemistele ja toimetamistele kaasa elab, olen siiralt rõõmus ka täna õhtul ja mõistan tegelikult kui olulist rolli meie väikeses kogukonnas mängib Lootos.
„Maa all urus elas Kääbik. Mitte mingis ilges räpases niiskes urus, mis on täis ussipuru ja kõduhaisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna, ega midagi süüa; ta elas kääbiku-urus, ja see tähendab kõiki mugavusi … „ Need laused juhatavad sisse John Ronald Reuel Tolkien`i legendaarse ja tänaseks päevaks kultusteoseks muutunud raamatu. Nüüd juba natuke rohkem kui 20 aastat tagasi olid Metsakooli kehalise kasvatuse kabinetti kogunenud 11 noort ja energilist meest. Korrus kõrgemal asuvas võimlas oli äsja lõppenud trenn, dušši alt tulnud jäine vesi, kütmata ja hallitav riietusruum olid meeled teinud erksaks, õhus hõljus spetsiifiline bukett aga ka ootusärevus … teeme ära, no teeme, no teeme siis ja tegidki. Need üksteist julget, noort ja naiivset meest …
Mille poolest on mulle see aasta meelde jäänud ? Sain isaks, olin koos heade sõpradega just tulnud maakonna meistriks, löönud kõige rohkem väravaid … oli ka Estonia katastroof … ja Dortmundi Borussia tuli Saksamaa meistriks … Tähtede seis oli hea, hea millegi uue sünniks ! Ja Lootos sündiski sellesse maailma, kus teda võib olla mitte kõik ei oodanud, kuid paljud olid rõõmsad ja elevil ja käisid õnne soovimas … Miks just Lootos ? Loomulikult oli nimevalikus palju teisi, tõenäoliselt paremaid, uhkemaid või kõlavamaid variante. Minu poolt välja pakutud Lootos võitis konkursi tõenäoliselt asjaolu tõttu, et nimi sisaldas rohkemat kui lihtsalt kirjapilt. Selgelt tulevikku suunatud, pisut võropärane kirjakuju pidi iseloomustama kohta kus klubi tegutseb. Veel sidus see Indiast ja Vana-Egiptusest põlvneva mütoloogilise taime nimi lisaks iidsele ajaloole endasse viiteid viljakusele ja õnnele. Vanas Egiptuses seostati Lootost jumalatega, kus ta sümboliseeris surma ja taassünni printsiipi. Lootosest pidi saama uus algus.
Kunagi ammu ütles mulle üks tuttav, et Lootos on nagu anomaalia. Mis mõttes anomaalia, tekkis mul tookord küsimus ? Et oleme ebanormaalsed või ? Eesti Entsüklopeedia annab anomaalia sõnastuseks – üldisest seaduspärastest või normist kõrvalekaldumise. Kas Lootos on anomaalia ? Täna saan öelda, et on – ilma kahtlusteta. Kogu klubi ajaloo oleme millegipärast toimetanud ja tegutsenud pisut teistmoodi kui meile määratud roll seda ette näeks. Miks ? Ma ei oska öelda miks, küll aga olen veendunud, et tänu sellele on meil olemas Lootos. Kas anomaalia saab olla ka positiivne ? Jah, muidugi saab. Füüsikas on selle kohta lausa teooria. Kas Lootos on positiivne anomaalia ? Usun, et on. Inimesed, kes seda klubi vedanud, on selle napi 20 aasta kestel pannud sellesse oma aja ja energia, mõtted ja ideed, unistused ja soovid … Üks mu kunagine töökaaslane filosofeeris teemal kuidas olla edukas ? Selleks pead teistest erinema ja tegelema asjadega, mis ei ole populaarsed või hetkel kasumlikud. Kui teed sama , mis teised – oled hall keskpärasus ja ei saavuta kunagi edu. Kas Lootos on edukas ? Usun, et on. Alati tuleb vaadata missuguses keskkonnas me elame või tegutseme. Me oleme tõenäoliselt ainus jalgpalliklubi Eestis , kellel on oma kinnisvara – tõsi, veel paar aastat hoiavad selle võtmeid enda käes rootsi pankurid, aga siiski oleme need meie – kes me ehitasime Põlvasse Lootospargi ja Eesti oludes unikaalse klubihoone. Loomulikult mitte üksinda, aga koos paljude abistajate, toetajate ja meie unistustesse uskujate kaasabil. Tahan neile kõigile siinjuures öelda suur, suur tänu ! Ilma teieta poleks Lootos see, kes ta on täna . Lootos ei unusta mitte kunagi, mitte kedagi ! Ja sellepärast oleme ka täna kogunenud siia, et meenutada mis olnud, mis on ja kuhu edasi. Aga üks õige jalgpalliklubi kasvab iga aastaga ja koos temaga see kultuurikiht, mis kannab endas edasi klubi väärtusi, põhimõtteid, ideid ja unistusi, aga ka lugupidamist oma kangelaste ja legendide vastu ja laste ja nende vanemate ja toetajate ja sponsorite … uhh
Mõtlesin, et täna arvudest ei räägi. Või kui, siis õige vähe. Selle 20 aasta jooksul on klubi meeskond ilma vahedeta ja oma nime all osalenud Eesti meistrivõistlustel 20 aastat järjest – kokku 398 mängu. 171 võitu 49 viiki 178 kaotust. Väravaid löödud 898 ja endale lastud lüüa 971 väravat, kogunud 562 punkti. Klubi naiskond on mänginud Eesti meistrivõistlustel 129 mängu neist 71 võitu 11 viiki ja 47 kaotust. Väravate vahe 418 : 260 punkte 224. Rehkendame kokku: 527 mängu, 242 võitu, 60 viiki, 225 kaotust väravaid 1316 löödud 1231 lastud, 786 punkti … kas jätkan ? Duubelmeeskond, naiskond, karikamängud, noortevõistkonnad, turniirid, osalejad, pealtvaatajad … numbrid lähevad väga suureks. Aga see pole ju kõige tähtsam. Tähtis on see, et Kagu-Eesti jalgpallivedur liigub ja veab enda järel üha pikemat rivi … klubisid. Miks ? Vedur võiks ju olla ka rivi lõpus, aga siis poleks ta enam vedur. Aga meile lihtsalt meeldib teha asju teisiti, teistmoodi. Meile meeldib ka, et meie ideed on jõudnud Eesti jalgpallis paljudesse klubidesse ning isegi alaliitu. Näiteks jalgpalli viimine lasteaedadesse. Meie jaoks on see juba enam kui kümme aastat kandnud nime Jalgpalliaabits ja alustasime sellega esimestena riigis – aastal 2003. Samuti jalgpalli suvelaagrid. Klubi esimene suvelaager – Soccer Aid toimus 2005, EJL alustas samasuguse projektiga mitmed, mitmed aastad hiljem. Ja see töötab ja laieneb iga aastaga. Loomulikult ei saa me üle ega ümber Singing Toonist ega Loto projektidest, mida oleme koostöös inglaste Newcastle linna inimestega vedanud samuti üle kümne aasta. Alustuseks noorteprojektid kuni akadeemiani välja. Tänaseks päevaks oleme sellega välja jõudnud lausa Sunderlandi … need kes inglise liigat vaatavad, teavad milline ohtlik kombinatsioon on Newcastle-Sunderland üheskoos. Aga meie ei karda. Lootose jaoks on see sild suurde jalgpallimaailma ja sarnaselt meiega on ka nemad oma väikeses nurgakeses, omaette rahvakilluna uhked – täpselt nagu meiegi, siin Kagu-Eesti kaugeimas nurgas oleme. Arvult väike, aga hingelt suur ! Loomulikult on paljud ideed jäänud riiulile. Raha, aeg, võimalused, tahtmine … aga ka seetõttu, et isegi kui oleme neid pakkunud teistele – tasuta – pole neid vajalikuks peetud rakendada või ei ole aru saadud kuidas mõni mõte võiks elu paremaks muuta. Ei peagi, kuigi olen üha rohkem veendunud selles, et Lootose näol on tegemist ühe võimaliku regionaalse jalgpallimudeliga, mis väljaspool suuremaid keskusi ( Tallinn ja Tartu) võiks edukalt ala arendamisele ja tutvustamisele kaasa aidata. Usun, et 20 aastat on selle tõestamiseks olnud piisav aeg. Aga taaskord – igale asjale on olemas oma õige aeg. Eesti naiste koondise peatreener ei oleks täna Keith Boanas kui Lootosel ei oleks omal ajal tekkinud väga head koostööd inimestega Newcastles, kelle soovitusel inglane täna meil naiste jalgpalli arendab. Kõik on kõigega seotud ja juhus on pime … Kui midagi selle 20 aasta jooksul mulle isiklikult kripeldama on jäänud, siis ehk regionaalse jalgpalliakadeemia idee oleks võinud paremini käivituda. Meie uskusime, kuid meisse ei usutud ja paraku leidsime ennast lõpuks üksi. Väikese klubi jaoks sellise projekti vedamine on liialt kulukas ja ülemäärast energiat nõudev, kuid me tõestasime et on võimalik – isegi Põlvas. Kui vaid kõvasti tahta! Paraku … teevad selle ära teised, eks on meie ümber.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem sellest kui uhked me olime kui klubi B klassi tüdrukud 2006 aastal oma esimesed meistrimedalid võitsid. Tundus, et midagi on tehtud, et midagi hakkab looma. Hakkaski. 2008 aasta saavutust on tõenäoliselt raske, kui mitte võimatu Eestis kellelgi korrata. Klubi kuldvara – treener Kaido-Meinhard Kukli – targal juhtimisel, õnne ja kaasaelajate toel võitsid noortemeistrivõistlustel esikoha nii A, B kui C klassi tüdrukud. Kirsiks tordil oli debüüthooaja teinud naiskonna võit Esiliigas. Sellest põlvkonnast sirgus klubi naiste jalgpalli selgroog. Signy Aarna nime teatakse tänaseks nii Eestis kui välismaal. Tänaseks on sellest põlvkonnast kaks tüdrukut – Keidi Käis ja Laura Musting jõudnud ka klubi juhatusse. Olen kindel, et nad toovad lisaks nooruslikule energiale kaasa ka allegro hinge. Sest lähiaja plaanid on lihtsad – hakata lõpuks tegelema klubi sportliku poolega. Tänaseks oleme selleks suures osas lõpetanud ettevalmistavad tegevused, ma pean siin silmas vajalike eeltingimuste loomise (klubi struktuur, kogukonna äratamine, võistkondade komplekteerimised ja treeningmetoodikate väljatöötamine, treenerite baasi loomine, staadioni ja klubihoone baasil tervikliku kompleksi loomine jne). Üheks peamiseks eesmärgiks on hakata klubi kõikidesse tegevustesse juurde tootma kvaliteeti. Ka siiani oleme seda suutnud, kuid oleme ka ära näinud, et mida kvaliteetsemad jalgpallurid me suudame arendada, seda kaugemale nad jõuavad – isegi otse Lootose juurest. Signy Aarna, Kaarel Kiidron, Alar Alve, Mait Toom, Eneli Vals, Erik Listmann … see nimekiri saab jätku kindlasti juba lähitulevikus. Lootose jalgpallikool töötab täistuuridel. Millega hetkel lõpetada ?
Jalgpall ei seisa meid ümbritsevast elust kuidagi kõrgemal või eraldi, küll aga aitab seda paremaks ja elamisväärsemaks muuta. Selleks tuleb vähemalt üritada vaadata pikemalt tulevikku ja arvestada meid ümbritsevaga, et teatud protsesse ette aimata.
Tähtede seis on hea ! Lootos on 20 aastane. Paras aeg astuda iseseisvasse ellu. Nii nagu ma alustasin, ka lõpetaksin Tolkieniga … „Paistab, et rahvas on juba kogunema hakanud. Lootos, teie teenistuses „
Toredat pidupäeva ja palju õnne meile kõigile !
Indrek Käo
Klubi President
