UEFA avalikustas tänase naiste Meistrite liiga finaal eel uue laiapõhjalise ja kogu Euroopat hõlmava ettevõtmise nimega We Play Strong, mille kaudu pööratakse suurt tähelepanu naiste ja tüdrukute jalgpallile. Et kampaania taga on kõik 55 UEFA liiget, uurisime Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult täpsemalt.

UEFA viis läbi teadusliku uuringu, mis näitas, et jalgpalli harrastavad tüdrukud on enesekindlamad, suurema kuuluvustunde ja motivatsiooniga kui teiste aladega tegelejad. Mis võiksid olla selle põhjused?

Jalgpallil on palju erinevaid külgi, millest osa seotud mängu tähenduse ja teised tema sisuga. Jalgpalluriks olemine näitab staatust ja see on tüdrukutele sageli olulisemgi kui poiste jaoks. Mängu sisuks on aga suur hulk otsuseid, mida nii treeningul kui ka mängus pidevalt teha tuleb ja on loogiline, et see aitab inimesel arendada eluks vajalikke omadusi ja see toimib nii poiste kui tüdrukute maailmas. Rääkimata oskusest üksteisega arvestada, mida jalgpalli mõjuna alati kirjeldatud on.

Tähtis on ka see, et kui üldiselt kõneldakse naistega seonduvast liiga sageli formaalselt, selleks, et olla poliitiliselt korrektne, siis naiste jalgpallis seda tendentsi pigem märgata ei ole.

Naiste ja tüdrukute jalgpall on juba praegu maailmas üks kiiremini kasvavaid spordi valdkondi. Miks vajab see praegu eraldi tähelepanu, ka taolise kampaania näol?

Kui varem kõnelesime, et meeste jalgpalli juurikas asub sügaval inimese hinges, aga naiste jalgpalli juurikas meeste jalgpallis, siis nüüd on naiste ja tüdrukute jalgpalli populaarsus ja harrastajate arv kasvanud sedavõrd, et sellelt pinnalt on ka naiste jalgpalli tähendustel eeldus muutuda.

Naiste jalgpalliga on endiselt seotud palju eelarvamusi, mis murduvad visalt, samas peab olema pime, et mitte märgata, kuivõrd on naiste mäng viimasel aastakümnel muutunud näiteks naiselikumaks. See on üks olulistest sõnumitest, mida naiste jalgpallil on tänasel päeval maailmale edastada, sest ilus olemine on naise ja tüdruku jaoks tähtis.

Tähelepanu naiste jalgpallile on vaja ka seetõttu, et see mäng peab ja on hakanud muutuma kõikide jalgpalliklubide toimimise normaalseks osaks.

Mida on Eesti jalgpallil tüdrukutele ja naistele praegu pakkuda ja mis on järgmised sammud?

Ka Eesti naiste jalgpallis toimib teiste naiste võistkonnaaladega võrreldes vägagi korralik püramiid. Tõsi, selle põhi ei ole nii lai kui sooviksime ja teravik kõrgub uhkevõitu üksinduses. Samas on praktiliselt igal pool Eestis võimalik naistel ja tüdrukutel jalgpalli mängida – 31 võistkonda naiste võistlustel ja 47 võistkonda tüdrukute meistrivõistlustel on soliidne number.

Kusjuures märkida tasub ka meie naiskohtunike, -treenerite ja -ametnike arvestatavat hulka – kõik see koos võimalusega läbi jalgpalli ennast heas füüsilises vormis hoida on argumendid, millele saab üles ehitada elu tema laiemates tähendustes. Samuti on arvestatav hulk eestlannasid – 5 – juba täna välismaal elukutseliste jalgpalluritena igapäevast leiba teenimas.

Jätkame tüdrukute jalgpallifestivalidega, mis olnud püramiidi põhja heaks laiendajaks. Vajame naiste jalgpalli tippüritust, mis oleks hõlpsasti kättesaadav, sportlikult paeluv ja heal tasemel – sellisena plaanisime karikafinaali, paraku on loos viinud tipud seni alati kokku enne finaali. Tahame lähiajal arutada naiste komisjonis, kas meil on võimalik olukorda naiste jalgpalli huvides muuta.

Juhatuses hakkame tuleva aasta jaanuarikuus arutama solidaarsusmehhanismide järgmist sammu ja idee on kaasata sinna ka naiste jalgpall, motiveerimaks andekamaid tüdrukuid püsima pikemalt selle mängu juures ja klubisid võtma naiste jalgpalli sama tõsiselt kui meeste mängu.