Algselt pidi EM-finaalturniir Inglismaal toimuma eelmise aasta juulis, aga koroonapandeemia tõttu lükati edasi nii Tokyo suveolümpia kui meeste Euroopa meistrivõistlused ja tihe graafik sundis Euroopa jalgpalliliitu UEFA-d ka naiste EM-i graafikut muutma.

Inglismaa korraldas turniiri ka 17 suve tagasi, kui viimast korda mängiti kaheksa naiskonnaga. Seekordne staadionide valik on tekitanud parajalt poleemikat: kuigi finaal mängitakse 90 000 inimest mahutaval Wembley staadionil ja kodunaiskond teeb avamängu Manchesteri Old Traffordil, kuuluvad nimekirja ka Etihadi akadeemia väljak ja Leigh Sports Village, mis mahutavad turniiriks vastavalt vaid 4700 ja 8100 inimest. Näiteks peavad neist esimesel mängima eelmise MM-i veerandfinalist Itaalia ja maailma edetabeli 17. naiskond Island.

A-alagrupp: Inglismaa, Austria, Norra, Põhja-Iirimaa
B-alagrupp: Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome
C-alagrupp: Holland, Rootsi, Šveits, Portugal
D-alagrupp: Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Island

*

A-alagrupp

Inglismaa

EM-il: 9. korda, parim tulemus finalist 1984, 2009
Peatreener: Sarina Wiegman

Võõrustajad alustavad kodust EM-i väga heas vormis. Uue peatreeneri Sarina Wiegmani käe all on 14 mängust võidetud 12, sealjuures alistati novembrikuises MM-valikmängus vaesed lätlannad rekordilise skooriga 20:0 ning ilusa seeria krooniks on 24. juuni õhtu, mil Leedsis löödi valitsevale Euroopa meistrile Hollandile viis väravat. Inglismaa on ainus Euroopa koondis, mis viimasel kolmel suuturniiril jõudnud nelja parema sekka, aga favoriidikoormat kantakse sarnaselt meeste koondisele: viimati – ja üldse teist korda – mängiti finaalis 2009. aasta EM-il, kus jäädi Saksamaale alla koguni 2:6. Wiegmani üheks peamiseks eesmärgiks on olnud pingete maandamine. “Miks hakkavad lapsed jalgpalli seitsmeaastaselt mängima? Sest nad armastavad seda mängu. Jah, võitmine on esmatähtis, aga parimad sooritused sünnivad siis, kui saad olla sina ise, keskkonnas, kus tunned end turvaliselt,” rääkis Wiegman hiljuti.

Koondise tähed:

FIFA nimetas paremkaitsja Lucy Bronze’i tunamullu maailma parimaks mängijaks ja Ellen White on lisaks Wayne Rooneyle ja Harry Kane’ile ainus koondise eest poolsada väravat löönud Inglismaa jalgpallur, aga võõrustajate lootused on seekord pandud Lauren Hempi õlgadele. 21-aastane Manchester City äär on kõrgliiga parimaks noormängijaks valitud neli aastat järjest (!) ning paistab silma oma särava tehnika ja kiirusega. Mitmetes statistilistes kategooriates (edukad triblingud, palli vedamine väljaku viimasesse kolmandikku jne) jättis Hemp läinud hooajal kõik teised mängijad kaugele selja taha ning seda, millist paanikat ta on kaitseliinides võimeline külvama, saavad fännid kodusel EM-il peatselt oma silmaga näha.

Austria

EM-il: 2. korda, parim tulemus poolfinaal 2017
Peatreener: Irene Fuhrmann

Eelmisel EM-il suurvõistluste debüüdi teinud Austria üllatas südika mänguga kõiki ning jõudis poolfinaali, kus pidi Taani paremust tunnistama alles penaltiseerias. Sel aastal on austerlannad seitsmest mängust võitnud kuus väravate vahega 26:4, sealjuures on alistatud Šveits, Põhja-Iirimaa ja Belgia, kolm finaalturniiril mängivat naiskonda, kellest teine kuulub Austriaga ka samasse alagruppi. Koondise tuumik on suuremas jaos jäänud samaks mis viis aastat tagasi, vahepeal on kogemusi korjatud Euroopa tippliigades ning tulemuseks on atraktiivset, kiiret ründemängu ja tugevat pressingut harrastav naiskond.

Koondise tähed:

Austria on palliga enesekindel ja nõnda algab suurem osa nende positsioonirünnakuid lühikese sööduga kaitseliini tagant. Selleks on vaja tehniliselt tugevat väravavahti ja seda Arsenali eest suurepärase hooaja selja taha jätnud Manuela Zinsberger kahtlemata ka on. Väljakumängijatest on Austria võtmenaiseks mullu Müncheni Bayerniga Meistrite liiga poolfinaalis väljakul käinud mitmekülgne Sarah Zadrazil.

Norra

EM-il: 12. korda, parim tulemus võit 1987, 1993
Peatreener: Martin Sjögren

Viimased aastad ei ole olümpiavõitjate ja maailmameistrite jaoks olnud parimad: kahel eelmisel MM-il on laeks jäänud veerandfinaal, olümpial mängiti viimati Pekingis ning viis aastat tagasi ei suutnud norralannad enda jaoks ajalooliselt kehval EM-finaalturniiril lüüa mitte ühtegi väravat. Nüüd on aeg see kõik selja taha jätta, sest väravaid peaks seekord tulema kuhjaga. Pärast kaua kestnud jagelemist Norra alaliiduga on tagasi Ada Hegerberg, kes moodustab Caroline Graham Hanseniga traditsioonilises 4-4-2 asetuses hirmkõva ründeduo: oma esimeses koondisemängus pärast viieaastast pausi lõi Hegerberg kohe kübaratriki, Graham Hansen lõi lõppenud Meistrite liiga hooajal kõigist mängijatest enim väravavõimalusi. Norralannade valik on niivõrd kõrgetasemeline, et finaalturniirile sõitnud koondisest jäid välja naiskonna eest vastavalt 21 ja 16 väravat löönud Elise Thorsnes ning Emilie Haavi, ilmselt ei tunta liiga palju puudust ka hooaja lõpus karjääri lõpetanud Lisa-Marie Karlseng Utlandist, kelle saldoks jäi Norra eest 65 mänguga 26 väravat. Küll valmistab Norrale parajalt peavalu see, et põhiväravavaht Cecilie Fiskestrand jääb EM-ist vigastuse tõttu eemale ning Inglismaale sõitnud kolm puurivahti on kamba peale koondise eest mänginud vaid neljas mängus. Ja kui alagrupist edasi saadakse, tuleb ilmselt vastu Saksamaa või Hispaania…

Koondise tähed:

Hegerberg rebestas 2020. aasta 26. jaanuaril põlve ristatisideme ning naasis väljakule alles 21 kuud hiljem, 2021. aasta 5. oktoobril. Nii mõnegi mängija jaoks oleks nii pikk vigastuspaus tähendanud karjääri lõppu või vähemalt redelil langemist, aga Ballon d’Or’i võitja lõi sel hooajal ikkagi 26 mänguga 16 väravat, sealjuures sahistades võrku ka Meistrite liiga finaalis. Hegerberg on naiste Meistrite liiga kuuekordne võitja, sarja ajaloo resultatiivseim mängija, löönud koondise eest vaatamata viieaastasele pausile 42 väravat, elanud üle kaks rasket vigastust, juhtinud ülestõusu kodumaa jalgpalliliidu vastu ning olnud produtsendiks enda elust rääkivale dokumentaalfilmile – ja sealjuures on ta alles 26-aastane. Euroopa naiste jalgpalli kuninganna, kes lööb absoluutse kindlusega väravaid ka sel suvel.

Põhja-Iirimaa

EM-il: debütant
Peatreener: Kenny Shiels

Finaalturniiri ainsad debütandid on maailma edetabelis alles 47. kohal, läbi ajaloo EM-ile pääsenud naiskondadest madalaimal. Valikturniiril oli Põhja-Iirimaal loosiõnne, sattudes ilmselt nõrgimasse gruppi, aga sellele vaatamata saadi Norralt kaks kuueväravalist koslepit. Sügisel suutsid põhja-iirlannad EM-i alagrupikaaslase Austriaga MM-valiksarjas 2:2 viigistada, aprillis saadi kordusmängus 1:3 kaotus. Neli päeva hiljem jäädi 0:5 alla Inglismaale. Inglannade teist ja kolmandat väravat lahutas kaheksa ja viimast kahte üheksa minutit ning peatreener Kenny Shiels ütles kohtumise järel reporteritele: “naiste mängus on teatud mustrid. Kui naiskond lubab endale värava lüüa, lüüakse neile lühikese aja jooksul tihti teinegi. See on naiste mängus läbiv, sest neiud ja naised on meestest emotsionaalsemad ja endale värava laskmine mõjub neile halvemini.” Shiels sai oma kommentaari eest Suurbritannias palju kriitikat, näiteks võtsid sõna endine Inglismaa naiste jalgpallikoondise väravavaht Siobhan Chamberlain ja endine Arsenali meeskonna ründaja Ian Wright. Paratamatult tuleb Põhja-Iirimaal valmis olla väga raskeks turniiriks, kus esmaseks eesmärgiks peaks olema punkti teenimine.

Koondise tähed:

Kogenud koondislased mängivad mõne erandiga amatööridena koduliigas ning taustalugusid on üsna värvikaid: näiteks töötas Põhja-Iirimaa ajaloo resultatiivseim mängija Rachel Furness Islandil jalgpalli mängimise kõrvalt kalatehases, Lauren Wade teenib leiba vanaisa asutatud matusebüroos ning mitmed koondislased jõudsid lapsena spordi juurde hoopis ragbi- või gaeli jalgpalli väljakutel. Riigi ajaloo esimeseks professionaalseks naisjalgpalluriks sai ründaja Simone Magill, kes sõlmis 18-aastasena lepingu Evertoniga. Kaheksa aastat hiljem toetub Põhja-Iirimaa ründemäng tema õlgadele, aga Magill on suurte tegudega harjunud: profikarjääri kõrvalt astus ta äsja doktorantuuri.

*

A-alagrupi ennustus: Norra vormistab edasipääsu üsna kindlalt ja kuigi Inglismaa väreleb kergelt võõrustamiskoorma all, on neil piisavalt talenti, et samuti kaheksa parema sekka jõuda. Et vastamisi tuleb minna ühega kolmikust Hispaania – Saksamaa – Taani, oleks inglannadele veel enne teisipäeva ennustanud kurba pettumust, aga maailma parima jalgpalluri Alexia Putellase viimase hetke vigastus lööb B-grupis kaardid üsna sassi ja Inglismaa jõuab nelja parema sekka. Austria peab piirduma ühe võiduga ning põhja-iirlannadel jääb seekord veel punktiarve avamata.

Ajagraafik:

6. juuli kell 22 Inglismaa – Austria (Old Trafford)
7. juuli kell 22 Norra – Põhja-Iirimaa (St Mary’s)
11. juuli kell 19 Austria – Põhja-Iirimaa (St Mary’s)
11. juuli kell 22 Inglismaa – Norra (AMEX Stadium)
15. juuli kell 22 Põhja-Iirimaa – Inglismaa (St Mary’s)
15. juuli kell 22 Austria – Norway (AMEX Stadium)

B-alagrupp

Saksamaa

EM-il: 11. korda, parim tulemus võit 1989, 1991, 1995, 1997, 2001, 2005, 2009, 2013
Peatreener: Martina Voss-Tecklenburg

Vahemikus 1989-2013 võitsid sakslannad üheksast toimunud EM-ist kaheksa ja nii pole imestada, et viie suve tagune viies koht pani alaliidu paanikanupu poole küünitama. Naiste jalgpall on viimasel kümnendil siiski teinud hiiglaslikke samme edasi ja ongi raske kui mitte võimatu näha, et mõni riik veel kunagi sarnast ülevõimu hoida suudaks. Teiste koondiste areng ja enda põlvkonnavahetus on Saksamaa jätnud omamoodi eikellegimaale, aga suurriigil on siiski piisavalt talente, et vähemalt unistada kohast nelja parema seas. Maailma edetabeli viies koondis mängib kiiret, vertikaalset söödumängu, väikeseks murekohaks võib olla, et eeldatav keskkaitseduo Marina Hegering – Sophia Kleinherne on viimastes mängudes tugeva surve alla jäädes kippunud eksima. Saksamaa klubijalgpalli lipulaevaks on aastatel 2013 ja 2014 Meistrite liiga võitnud ning sel kevadel poolfinaalis mänginud Wolfsburg, kelle ridadest kuuluvad koondisesse kaheksa mängijat, teiste seas kapten Alexandra Popp; viimastel aastatel on tugevalt esile kerkinud ka Müncheni Bayern.

Koondise tähed:

Saksamaa eest 33 väravat löönud Dzsenifer Marozsan peab turniiri põlvevigastuse tõttu vahele jätma, aga suuri tegijaid on koondises küllaga. 18-aastasena Saksamaa viimasesse kuldsesse naiskonda kuulunud Sara Däbritzist on sirgunud maailma parimaid keskväljamängijaid, kes on võimeline palliga oma poolelt vastaste karistusalla purjetama, kuid suudab ka erakordse väljakunägemise toel ülikindlalt tempot dirigeerida. Kõik Saksamaa rünnakud käivad sügisel Lyoniga liituva Däbritzi läbi ning lõppevad tihti koondise eest 38 mänguga 25 väravat löönud Lea Schülleri jalast.

Taani

EM-il: 10. korda, parim tulemus finalist 2017
Peatreener: Lars Söndergaard

Viimasel EM-il finaali jõudnud, kuid seejärel 2019. aasta MM-ilt eemale jäänud taanlannad olid valiksarjas üheks silmapaistvaimaks naiskonnaks. Kümnest mängust võideti üheksa väravate vahega 48:1, Gruusiale löödi 14 ja Maltale kahel korral kaheksa väravat. Peatreener Lars Söndergaardi käe all mängib Taani taktikaliselt küpset jalgpalli kolme tehniliselt osava kaitsja ning kahe ründava äärekaitsjaga, kes lõikavad tänapäevasele mängule omaselt ka keskväljakule ning võimaldavad seeläbi naiskonna staaril Pernille Harderil liikuda seal, kus ta parasjagu ise olla tahab. Just äärekaitsjad ongi taanlannade ründemängu võtmeks: Madridi Realis vasakul äärel tegutsev Sofie Svava on viimase aastaga koondise eest andnud kaheksa resultatiivset söötu, Milanis palliv Sara Thrige Andersen on paremalt poolt ise löönud kaks ja kaaslastele vormistanud kolm. Suure tõenäosusega otsustab alagrupi saatuse juba 8. juulil toimuv avavooru kohtumine sakslannade vastu.

Koondise tähed:

Taani ründajal Pernille Harderil on 13 aastat kestnud profikarjääri jooksul kogunenud nii palju auhindu, et need ei mahu enam ei enda ega vanemate koju ära ja nii peab Chelsea täht karikaid hoidma oma Londoni kodu voodi all. Aga pole ka midagi imestada, kui oled alates 2016. aastast oma koduklubiga igal hooajal tulnud meistriks, viinud koju kaheksa karikasarjade kulda ja seitsmel korral valitud riigi parimaks jalgpalluriks. Tunamullu ajakirja World Soccer ning jalgpalliajaloo ja -statistika kogumisega tegeleva organisatsiooni IFFHS poolt maailma parimaks jalgpalluriks nimetatud Harder lõi oma debüüdil Taani eest 16-aastasena kübaratriki ja on hiljem saldot kasvatanud veel 65 värava võrra. Et tegemist on planeedi ühe parima jalgpalluriga, pole kahtlustki, aga… võib-olla kripeldab Taani fännidel kuklas teadmine, et Harder on oma karjääri jooksul finaalturniiridel löönud vaid ühe värava, viis suve tagasi EM-finaalis Hollandi vastu. Iga suurturniiri eel on mõistagi kohustuslik ka ära mainida, et pärast tema isa hukkamist ema ning õdedega Afganistanist Taani põgenenud Nadia Nadim alustab pärast jalgpalliga lõpparve tegemist karjääri kirurgina ning räägib koguni üheksat keelt.

Hispaania

EM-il: 4. korda, parim tulemus poolfinaal 1997
Peatreener: Jorge Vilda

Hispaania naiste jalgpall on viimase dekaadi jooksul läbi elanud peadpööritava eduloo, mis sai alguse pärast Barcelona naiskonna professionaliseerumist 2015. aastal. Seitsme aastaga on Kataloonia hiid kanda kinnitanud maailma absoluutse tippklubina, mänginud kahes viimases Meistrite liiga finaalis ja purustanud sealjuures mitmeid rekordeid, sel kevadel tõid turniiri veerand- ja poolfinaali kodumängud Camp Noule enam kui 91 000 inimest. Barcelona kümme lüli moodustavad Hispaania EM-koondise selgroo, aga seitse pallurit tulevad ka üle-eelmisel aastal käivitatud Madridi Reali naiskonnast. Hispaania oli ootusärev. Õhkkond polnud küll eufooriline, aga EM-ile reisiti tõenäoliste peafavoriitidena. Või seda vähemalt arvati, enne kui maailma parim mängija Alexia Putellas EM-i eelõhtul põlve ristatisidemed rebestas. Igatahes on jalgpallifilosoofia, mida Hispaania meeste koondis viimase 15 aasta jooksul lihvinud, naiskond kenasti omaks võtnud ning mängib vastase väljakupoolel palli valdamisele orienteeritud mängu. Kõigist EM-il mängivatest naiskondadest on ehk just Hispaania keskmisele jalgpallifännile kõige tuttavama – või ka oh-jälle-nemad tunnet tekitava – mänguidentiteediga. Juuni lõpus alistas Hispaania kontrollmängus Tokyo olümpia neljanda naiskonna Austraalia 7:0, hoides palli ligi 80 protsenti mänguajast ning tehes 700 täpset söötu Matildade 165 vastu. Kära on palju, aga tegusid samuti. Nüüd on ainsaks küsimuseks, kuidas suudetakse Putellase järsu väljalangemisega toime tulla.

Koondise tähed:

Veel teisipäeva lõunal oleksin öelnud, et kui sul on mingil põhjusel sel EM-il võimalik näha vaid ühte mängijat, peab selleks olema eelmisel aastal nii UEFA ja FIFA maailma parima jalgpalluri auhinna kui Ballon d’Or’i võitnud Alexia Putellas. 28-aastase Hispaania staari mängustiili on raske kirjeldada; pigem on tegemist loodusjõuga, kelle ümber kogu väljakul veedetavad 90 minutit kipuvad graviteeruma. Paraku sai ta teisipäevasel treeningul raske põlvevigastuse ning peab turniiri vahele jätma. Kahtlemata paneb see Hispaania kohale nüüd suure küsimärgi, aga kõige rohkem on kahju sellest, et naiste klubivutti mitte jälgivatel inimestel ei õnnestu nüüd Putellase geniaalsust oma silmaga näha. Vigastuse tõttu jääb turniirist eemale ka koondise ajaloo edukaim väravakütt Jennifer Hermoso. Hispaania keskväljal tõmbavad niite Patricia Guijarro ja Aitana Bonmati, kaitseliin Batlle – Leon – Paredes – Ouahabi on suuresti “süüdi” selles, et hispaanlannad on kaotuseta püsinud 23 mängus järjest ning Hermoso ja Putellase puudumisel kerkib suure tõenäosusega esile 20-aastane uue põlvkonna täht Claudia Pina. Hispaanlased oskavad oma legende au sees hoida: 1990. aastate keskel neli järjestikust hooaega meeste kõrgliigas veetnud SD Compostela kodustaadion kannab naiste koondise eelmise põlvkonna suurima staari Veronica Boquete nime.

Soome

EM-il: 3. korda, parim tulemus poolfinaal 2005
Peatreener: Anna Signeul

Põhjanaabrid said valiksarjas paraja doosi hilist draamat: võõrsilmängus Portugali vastu päästis viigipunkti riigi kõigi aegade parima väravaküti Linda Sällströmi tabamus 90. minutil, eelviimases valikmängus Šotimaa vastu tõi Amanda Rantanen kuldaväärt võidu viienda lisaminuti väravaga ning Helsingis toimunud otsustavas kohtumises Portugaliga tagas Sällströmi kaunis löök matši viimase puutena soomlannadele grupi võitjana koha finaalturniiril. Signeuli koondis peab lootma, et õnne jagub neile ka Inglismaal, sest grupp on äärmiselt raske ja talendist jääb teistega võrreldes paraku puudu. Traditsiooniline 4-4-2 formatsioon pole Soomele viimasel ajal erilist edu toonud: sel aastal on soomlannad pidanud seitse mängu, millest võitnud vaid ühe, 6:0 Gruusia vastu. Ülejäänud kuues matšis löödi kokku vaid kaks väravat, sealjuures lubati nii Prantsusmaal kui Jaapanil endale lüüa viis.

Koondise tähed:

Soome naiste jalgpalli praegune suurim nimi Natalia Kuikka mängib koduklubis Portland Thornsis paremkaitsjat, ent on koondises toodud kindlustama keskkaitset ning peab nüüd hakkama ohjama Pernille Harderi ja Lea Schüllerit. Linda Sällström on üle elanud juba kolm ristatisideme rebendit, aga ikka ja jälle tagasi kõrgesse mängu tulnud ja oma 50 koondiseväravaga end igaveseks Soome jalgpalliajalukku kirjutanud. Kui see peaks 32-aastasele ründajale olema viimane suurturniir, siis miks mitte teisele poole pooltsadat jõuda?

*

B-alagrupi ennustus: niinimetatud surmagruppe on alati keeruline läbi hammustada, aga Hispaanial peaks olema piisavalt kvaliteeti, et esimesena edasi minna. Samuti aitab kaasa, et esimesena minnakse vastamisi autsaideri Soomega. Kuidas mõjub edasisele mõeldes aga Putellase vigastus? Raske on näha, et hästi ja paraku lõppeb EM-ile suurte ootustega tulnud hispaanlannade turniir veerandfinaalis. Taani ja Saksamaa peavad teisele kohale korraliku võitluse, seekord jääb peale Skandinaavia koondis.

Ajagraafik:

8. juuli kell 19 Hispaania – Soome (Stadium MK)
8. juuli kell 22 Saksamaa – Taani (Brentford Community Stadium)
12. juuli kell 19 Taani – Soome (Stadium MK)
12. juuli kell 22 Saksamaa – Hispaania (Brentford Community Stadium)
16. juuli kell 22 Soome – Saksamaa (Stadium MK)
16. juuli kell 22 Taani – Hispaania (Brentford Community Stadium)

C-alagrupp

Holland

EM-il: 4. korda, parim tulemus võit 2017
Peatreener: Mark Parsons

Hollandi EM-tiitlini ja MM-finaali viinud Sarina Wiegman lahkus koondise eesotsast Inglismaa naiskonna peatreeneriks ja tema asemele toodud Mark Parsons on hädas olnud kaitse lekkimiskindlaks muutmisega. Viimase 12 kuu jooksul on Hollandile ühes mängus kaks või enam väravat suutnud lüüa näiteks Sambia, Brasiilia, Hiina, USA, Tšehhi, Prantsusmaa ja Inglismaa, neist viimane kaks nädalat tagasi toimunud kontrollmängus lausa viis. Rünnakul on Holland see-eest finaalturniiri ilmselt kiireima üleminekuga naiskond, sest nii Vivianne Miedema, Lieke Martens kui Lineth Beerensteyn on võimelised ise palliga pikki vahemaid katma ning Jill Roord neid keskväljal täpsete söötudega vabades tsoonides leidma. Kui hollandlannad suudavad kaitse tööle saada ning maailmaklassi ründajad näitavad oma heade päevade esitusi, ei ole tiitli kaitsmine võimatu.

Koondise tähed:

Vivianne Miedema sõlmis oma esimese profilepingu juba 14-aastasena, tegi Hollandi kõrgliigas debüüdi kaks nädalat pärast oma 15. sünnipäeva, lõpetas hooaja kümne liigaväravaga ning pole pärast seda tagasi vaadanud. Viimases viies koondisemängus on Miedema löönud üheksa väravat, oma kogusaldo viinud juba 94 peale ning on Arsenali tähena Inglismaa naiste kõrgliiga kõigi aegade edukaim väravakütt, olles samal ajal vaid 25-aastane. Pikakasvulise ja füüsiliselt tugevana, aga samas välkkiire ja hea tehnikaga on Miedema kõigi maailma kaitsjate hirmuks. Täiusliku ründajana on Miedema tihti kõrgelt pressiva Hollandi kaitse kõrgeimaks lüliks ning tihti tundub tema mänge vaadates, et õhku jagub tal kopsus lõpmatuseni. Väravaid aitab Miedemal lüüa viie aasta eest EM-i – ja aasta lõpus FIFA poolt ka maailma – parimaks mängijaks nimetatud Lieke Martens, kes siirdus äsja ülieduka Barcelona-perioodi järel Pariisi Saint-Germaini. Prantsusmaa meedia sõnul sai Martensist üks kolmest enimteenivast naisjalgpallurist maailmas, väidetavalt kukub järgmisel hooajal tema kukrusse 600 000 eurot.

Rootsi

EM-il: 11. korda, parim tulemus võit 1984
Peatreener: Peter Gerhardsson

Ajaloo esimeseks naiste Euroopa meistriks kroonitud Rootsi on pärast seda mänginud kolmes EM-, kahes OM- ja ühes MM-finaalis, aga pole rohkem suuri karikaid saanud pea kohale tõsta. Teisel pool Läänemerd on mitmed asjatundjad arvamusel, et sel suvel saab pikk põud lõpuks otsa. Kui välja arvata penaltiseeriaga lõppenud Tokyo OM-finaal, pole rootslannad kaotanud juba 2020. aasta märtsist saadik, 29 mängu ning Inglismaale reisiti maailma edetabeli teise naiskonnana. Nende trumbiks on äärmiselt pikk pink: igale positsioonile on võtta mängijaid klubidest nagu Juventus, Chelsea, Bayern, PSG, Milan, Manchester City, San Diego, Wolfsburg või Barcelona, erinevalt teistest favoriitidest pole tiimis aga kindlaid A-kategooria staare. 2017. aasta EM-i järel Rootsi peatreeneriks saanud Peter Gerhardsson eelistab traditsioonilist 4-4-2 asetust, kus Magdalena Eriksson (Chelsea) ja Amanda Ilestedt (PSG) moodustavad keskkaitses ülikindla paari, Filippa Angeldahl (Man City) dirigeerib keskväljakul rünnakuid ja poolteist kuud tagasi Barcelonaga Meistrite liiga finaalis mänginud Fridolina Rolfö paneb oma triblamisoskustega kõik kaitseliinid kukalt kratsima. Rootsi on EM-il osalevatest naiskondadest kõige komplekteeritum ja mitmekülgsem; lisaks sellele, et ollakse tehnilised ja head söötjad, on rootslannad ka füüsiliselt tugevad: viimase aasta jooksul on oma õhuduellidest võidetud 64,7 protsenti. Üks kindlatest favoriitidest.

Koondise tähed:

Rootsi harrastab väga kõrget ja agressiivset pressi, mis tähendab, et kodus peavad asjad korras olema. Tänu Chelsea tähele Magdalena Erikssonile seda nad ka on. Hea väljakunägemisega koondise abikapten algatab tihti nõelteravaid vasturünnakuid ning seda kinnitab ka fakt, et lõppenud hooajal jagas ta 41 protsenti oma söötudest enda ette, mitte kõrvale ega väravavahile.

Šveits

EM-il: 2. korda, parim tulemus alagrupiturniir 2017
Peatreener: Nils Nielsen

Šveitslannad võlgnevad suure tänu Martina Voss-Tecklenburgile, kes juhendas koondist aastatel 2012-18 ning on nüüd koduriigi Saksamaa peatreeneriks. Voss-Tecklenburgi käe all jõuti 2015. aastal esmakordselt suurturniirile, kui Ecuadori üle võetud hiigelvõit viis nad kohe 16 parema sekka; kaks aastat hiljem röövis südikas Šveits EM-il Prantsusmaalt punkti, aga jäi napilt veerandfinaalist välja. Kui Voss-Tecklenburg viis šveitslannad Euroopa esimese poole sekka, on nende mäng Nielseni juhendamisel saanud küpseks ja modernseks. Šveits on võimeline oma asetust mängu jooksul korduvalt muutma, koondise põhituumik on mitmekülgne ja valmis 90 minuti käigus mängima erinevaid positsioone. Veel kevadel uskusid mitmed asjatundjad, et Šveits on võimeline raskes alagrupis Hollandit ja Rootsit üllatama, aga viimased tulemused räägivad siiski teist keelt: 24. juunil kaotati Saksamaale koguni 0:7 ja nädal aega hiljem Zürichis Inglismaale 0:4. Sellel aastal polegi šveitslannad veel võidurõõmu maitsta saanud.

Koondise tähed:

Šveits on huvitav kooslus kogenud mängijatest ja noortest tähtedest, aga naiskonna edu sõltub suuresti sellest, kas kapten Lia Wältil on juhtumisi hea päev. 29-aastane Arsenali kontrolliv poolkaitsja on koondise peamine võimaluste looja: Šveitsi eest annab ta väljaku viimasesse kolmandikku keskmiselt 13,7 söötu mängu kohta. Riola Xhemaili on alles 19-aastane, aga juba üks naiskonna põhimängijaid ja on suure tõenäosusega üks selle turniiri silmapaistvamaid noori. Pea kaheksa miljoni Instagrami jälgijaga Alisha Lehmann tegi Aston Villa eest ilusa debüüthooaja ning valiti klubi fännide poolt aasta parimaks mängijaks, aga jätab EM-i vahele, sest ei ole enda sõnul suurturniiriks psühholoogiliselt valmis.

Portugal

EM-il: 2. korda, parim tulemus alagrupiturniir 2017
Peatreener: Francisco Neto

Sportlikel alustel ei peaks Portugal tegelikult sel suvel Inglismaal mängima, sest valikgrupi viimases mängus jäädi Soomele juba mainitud dramaatilisel moel alla ning järgnenud play-off‘is kaotati Venemaale. Siis aga juhtus teadagi mis. “Me vahetaksime oma koha sel EM-il sõjata maailma vastu. Mitte keegi ei ole selle suhtes ükskõikne,” sõnas koondise peatreener Francisco Neto pärast UEFA mai teisel päeval tehtud otsust. Aga Inglismaal nad on ja mängida tuleb, vastaseks kaks maailma esikümnesse kuuluvat naiskonda ja üllatusvõimeline Šveits. Portugal saab enesekindlust ammutada veebruaris kodusel Algarve Cup’il saadud võidust Norra üle, ent naiskonnal on tõsiseid probleeme standardolukordade kaitsmisega ja et nii Rootsi kui Holland on füüsiliselt tugevad, läheb neil igatahes raskeks. Portugal lõi kaheksas valikmängus ainult kümme väravat, küll on vastaste väljakupoolel mäng paranenud MM-valiksarjas, kus näidati sügisel vägagi küpseid esitusi.

Koondise tähed:

Rünnakul toetub naiskond Aston Villas lati alt läbi läinud ja nüüd Sportingus mängivale Diana Silvale, kes lõi koduses kõrgliigas 16 väravat (xG 12). Tema klubikaaslane ja suur Cristiano Ronaldo austaja Jessica Silva on ainus Meistrite liiga võitnud Portugali naisjalgpallur, kui sai Lyoni eest hooajal 2019/20 käputäie mängude jagu väljakule. Koondise tõusvaks täheks on aga suurepärase tehnilise pagasiga 19-aastane Francisca “Kika” Nazareth, kellest sai mullu esimene naisjalgpallur, keda esindab superagent Jorge Mendes.

*

C-alagrupi ennustus: Holland ja Rootsi lähevad siit suurema vaevata edasi ja edasi läheb juba põnevaks. Grupi võitja läheb vastamisi D-alagrupi (Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Island) teise naiskonnaga, ehk kohe 9. juuli avavoorus toimuv omavaheline mäng on turniiri edasisele käigule mõeldes väga tähtsaks. Ei ole üldse võimatu, et samad naiskonnad kohtuvad ka 31. juulil finaalis, pigem ongi tõenäoline, et vähemalt üks neist sinna jõuab.

Ajagraafik:

9. juuli kell 19 Portugal – Šveits (Leigh Sports Village)
9. juuli kell 22 Holland – Rootsi (Bramall Lane)
13. juuli kell 19 Rootsi – Šveits (Bramall Lane)
13. juuli kell 22 Holland – Portugal (Leigh Sports Village)
17. juuli kell 19 Šveits – Holland (Bramall Lane)
17. juuli kell 19 Rootsi – Portugal (Leigh Sports Village)

D-alagrupp

Prantsusmaa

EM-il: 7. korda, parim tulemus veerandfinaal 2009, 2013, 2017
Peatreener: Corinne Diacre

Jalgpallijumalad töötavad müstilistel viisidel. Nii, nagu fanfaaride triumfantne kõla on ajast aega Inglismaa meeste koondist pärssinud, kannatavad raske psühholoogilise koorma all ka Inglismaa naised; näljane Hispaania naiskond meenutab praegu väga tugevalt 2008. aasta suvel viimaks ketid kaelast heitnud Hispaania meeskonda ning kui Prantsusmaa meeskonnale on ikka ja jälle saatuslikuks saanud koondisesisesed pinged, näeme seda nüüd peegeldumas ka Prantsusmaa naiskonnas. Domenech ja Anelka, Valbuena ja Benzema: see kriuksuv karussell on prantslastele nii omane, et raske on l’Hexagone’i mõnel turniiril ilma probleemse sisekliimata ette kujutada. Viis aastat Prantsusmaad juhendanud Corinne Diacre ei saa pikalt Euroopa jalgpalli valitsenud Lyoni mängijatega läbi ja nii ei mahu koondisesse tänavuse Meistrite liiga finaalis hiilgava värava löönud keskväljamaestro Amandine Henry ja Prantsusmaa kõigi aegade edukaim väravakütt Eugenie Le Sommer. Koondise eest 149 kohtumist pidanud kauaaegne esikinnas Sarah Bouhaddi lõpetas tunamullu koondisekarjääri, öeldes, et Diacre’iga on võimatu koostööd teha ning samuti on temaga mitmel puhul sarved ristanud naiskonna kapten Wendie Renard. “Nägin tüdrukuid oma tubades [Prantsusmaa koondise treeningkeskuses Clairefontaine’is] nutmas. Võtame oma koondisekutsed vastu rõõmu ja hirmu seguga. Nii tunneb suurem osa naiskonnast. Mõned tüdrukud ei julge sellest rääkida,” sõnas Henry poolteist aastat tagasi. Lisaks veel novembrikuine erakordne kallaletung Kheira Hamraouile; see kõik takistab Prantsusmaad suurfavoriitide sekka lugemast, aga teisalt ei saa eirata, et koondis on äärmiselt tugev. Võidetud on oma viimased 13 mängu, teiste seas on alistatud nii Saksamaa, Brasiilia kui Holland. Kui prantslannade mäng klapib, peaks koondise ajaloo parim EM-tulemus olema vormistamise küsimus.

Koondise tähed:

Kolm suve tagasi jättis Diacre Marie-Antoinette Katoto suure pahameeletormi kiuste koduse MM-i koondisest välja. Nüüd on PSG staar treeneri jaoks valiku lihtsamaks teinud: lõppenud hooajal lõi ta 33 mängus 32 väravat, sõlmis klubiga uue lepingu, mis tegi temast ühe enim teeniva naisjalgpalluri maailmas ning on üks favoriitidest võitmaks tänavust Ballon d’Or’i. Koondise vundamendiks on aga jätkuvalt Wendie Renard. 31-aastane ja 187 cm pikk keskkaitsja on Prantsusmaa särgis löönud 33 väravat, neist paljud peaga nurga- ja karistuslöögiolukordadest ning tema auhinnakappi kuulub koguni 14 kodumaa meistritiitlit ja kaheksa Meistrite liiga kuldmedalit.

Itaalia

EM-il: 12. korda, parim tulemus finaal 1993, 1997
Peatreener: Milena Bertolini

Oleme eelnevalt natuke mõtisklenud, kuidas suurte jalgpalliriikide meeste ja naiste koondised kipuvad üksteist erineval moel peegeldama ja ka Itaalia saab sellesse nimekirja lisada: nimelt on nende koosseisu keskmine vanus napilt alla 28, mis teeb neist ühe finaalturniiri kogenuima naiskonna. Kolm aastat tagasi jõudsid itaallannad esimest korda üle 20 aasta MM-ile ning pääsesid kohe veerandfinaali, mis andis sealmail naiste jalgpalli arengule tugeva tõuke. PwC uuringu alusel kasvatas koondise edulugu Itaalias jalgpalliga tegelevate naiste arvu 13,9 protsendi võrra, hooajal pärast MM-i olid naiste Serie A vaatajanumbrid 25 protsenti kõrgemad. Järgmisest hooajast muutub Itaalia kõrgliiga täisprofessionaalseks. Suur samm edasi sellest, kui 2015. aastal ilmus vastloodud Juventuse naiskonna esimesele proovipäevale kolm tüdrukut, kellest üks kandis plätusid. Koondis mängib Bertolini käe all agressiivselt ja on üks Euroopa kõrgeima pressinguga naiskondi, rünnakul üritavad ääred murda karistusala külgedele, kus antakse siis värava alla teravaid sööte. Viimase aasta jooksul on Itaalia naiskond mängu jooksul palli tsenderdanud keskmiselt 20,2 korda, adressaadi on neist leidnud 37 protsenti. Küllap Juventuse ründajad Cristiana Girelli ja Barbara Bonansea nii mõnegi palli ka sel turniiril sisse koksavad.

Koondise tähed:

Itaalia kõrge pressing ei töötaks, kui keskvälja ei patrulliks oma punase juuksepahmaka pärast hüüdnime nuvola rossa ehk “punane pilv” saanud Manuela Giugliano. 32-aastane Cristiana Girelli käis lõppenud hooajal klubi ja koondise eest kokku väljakul 30 mängus ja lõi neis 23 väravat, Euroopa mängijatest sahistasid Meistrite liigas võrku temast rohkem vaid neli naist. Kui Itaalia tahab teist turniiri järjest kaheksa parema sekka, on Bertolini naiskonnal tema väravaid vaja.

Belgia

EM-il: 2. korda, parim tulemus alagrupiturniir 2017
Peatreener: Ives Serneels

Sügisel Brüsselis ja Leuvenis kodupubliku ees toimunud MM-valikmängudes olid belglannad justkui teiselt planeedilt. Nii Albaania kui Kosovo alistati 7:0, seejärel löödi abitule Armeeniale 19 väravat ning Poolast saadi jagu 4:0. Oslos toodi naiskond aga 0:4 kaotusega maa peale tagasi. Üldiselt tundub, et rünnakul on Serneelsi mängijad üsna vabameelsed ning Belgia asetus meenutab tihtipeale 2-3-5 formatsiooni, kolmekopsulised ääred Laura Deloose ja Davina Philtjens aitavad belglannad küll kaitsesse tagasi, aga nagu tõestab kaotus Norrale – ja Austriale ja Inglismaale… – on neil ilmselt puudu suurte mängude kogemusest. Viie aasta tagune EM oligi Belgia esimene suurturniir, enamik naiskonnast mängib klubijalgpalli kodumaal. Edasipääsu on punastele leekidele raske ennustada.

Koondise tähed:

Belgia naiste jalgpalli suurim nimi on 29-aastane ründaja Tessa Wullaert, kes proovinud õnne nii Wolfsburgis kui Manchester Citys ja esimeste särgis vahetusest sekkunud ka kahes Meistrite liiga finaalis. 2020. aasta suvel tuli Wullaert tagasi kodumaale, et olla perele lähemal ning temast sai Anderlechtis Belgia liiga esimene täisprofessionaalne naisjalgpallur. See tiik jäi talle aga siiski natuke pisikeseks: 38 liigamänguga tuli 54 väravat ja profileping Hollandis Fortuna Sittardis. Viimase kalendriaasta jooksul on Wullaert koondise eest löönud 15 väravat ning jaganud kümme resultatiivset söötu; ekstrapoleerides on tema töö tulemusena Belgia mängudes värav sündinud koguni iga 30 minuti tagant.

Island

EM-il: 4. korda, parim tulemus veerandfinaal 2013
Peatreener: Thorsteinn Halldorsson

Islandi naiskond alistas otsustavas valikmängus 1:0 Ungari ja pääses nõnda finaalturniirile, aga hiljem ütles peatreener Jon Thor Hauksson alkoholist imbunud võidujoovastuses mõnedele mängijatele sobimatuid asju ja astus ametist tagasi. See tekitas väikeses saareriigis tunamullu sügisel paraja skandaali, ent tundub, et Thorsteinn Halldorssoni käe all ei lähe asjad üldse kehvasti: viimasest kümnest mängust on võidetud üheksa, alistatud on ka traditsiooniliselt tugev Jaapan ja järgmisel aastal Austraaliaga kahasse MM-i korraldav Uus-Meremaa. Halldorsson on sisuliselt kõigis mängudes kasutanud 4-3-3 formatsiooni ja üsna sirgjoonelist lähenemist (loe: pikk ette puhtaks). Lisaks tasub silma peal hoida juhtudel, kui pall peaks Islandi rünnakul kaitsjast küljeauti põrkama. 21-aastasel Wolfsburgi ääreründajal Sveindis Jane Jonsdottiril on katapuldile sarnane vise, mille üle oleks uhke Rory Delapgi ning väljaku viimasel kolmandikul Islandi kasuks vilistatud küljeaudid on sisuliselt samad mis nurgalöögid. Keskväli on naiskonnal tugev, küll võivad kiired ründajad probleeme tekitada juba 36- ja 35-aastastele äärekaitsjatele Sif Atladottirile ja Hallbera Gudny Gisladottirile.

Koondise tähed:

31-aastane Sara Björk Gunnarsdottir suudab keskväljal teha kõike, mida temalt vajatakse. Karjääri parimad aastad veetis ta Wolfsburgis, kus tuli neli hooaega järjest Bundesliga meistriks, seejärel krooniti ta Lyoniga kahekordseks Meistrite liiga võitjaks ning lõi tunamulluses finaalis ka värava. Novembri keskel sünnitas ta poja, alustas kolm nädalat hiljem individuaalsete treeningutega, 11 nädala pärast naasis ta naiskonna juurde ning pani Lyoni särgi taas selga märtsis. Puma avaldas Sara Björki teekonnast tagasi väljakule väga-väga-väga vinge lühidokumentaali. Ta on kahekordne Islandi parim naissportlane ja kui väikeriik tahab D-grupist koos Prantsusmaaga edasi minna, on tal tõenäoliselt otsustavas mängus Itaalia vastu vaja olla oma parimate päevade tasemel.

*

D-alagrupi ennustus: Kolm esimest mängu ei valmista Prantsusmaale probleeme ja see kinnitab neid kui üht peamist soosikut, aga veerandfinaalis tuleb siis vastamisi minna kas Rootsi või Hollandiga ja see on neile liiga tugevaks pähkliks. Prantsusmaa läheb taas häbis koju, Diacre saab kinga ja Lyoni koondislased pääsevad viimaks ikkest. Itaalial oleks potentsiaali olla turniiri mustaks hobuseks, aga tugevate veerandfinaalide tõttu lõppeb selle grupi jaoks EM üsna kiirelt.

Ajagraafik:

10. juuli kell 19 Belgia – Island (Academy Stadium)
10. juuli kell 22 Prantsusmaa – Itaalia (New York Stadium)
14. juuli kell 19 Itaalia – Island (Academy Stadium)
14. juuli kell 22 Prantsusmaa – Belgia (New York Stadium)
18. juuli kell 22 Island – Prantsusmaa (New York Stadium)
18. juuli kell 22 Itaalia – Belgia (Academy Stadium)

*

Veerandfinaalid
20. juuli kell 22 A1 – B2 (AMEX Stadium)
21. juuli kell 22 B1 – A2 (Brentford Community Stadium)
22. juuli kell 22 C1 – D2 (Leigh Sports Village)
23. juuli kell 22 D1 – C2 (New York Stadium)

Poolfinaalid
26. juuli kell 22 C1/D2 – A1/B2 (Bramall Lane)
27. juuli kell 22 D1/C2 – B1/A2 (Stadium MK)

Finaal
31. juuli kell 19 Wembley staadionil