Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) tänasel 43. korralisel kongressil Itaalia pealinnas Roomas valiti organisatsiooni presidendiks tagasi 2016. aastal selles ametis tööd alustanud sloveen Aleksander Ceferin.
Kongressile tehtud pöördumises rääkis Ceferin üheselt mõistetavalt, et kuigi Euroopa jalgpalli jaoks on solidaarsus tähtis põhimõte, ei tähenda see, et ollakse valmis lubama maailma jalgpalliliidul (FIFA) oma huvidest üle sõita.
“Kui MM-finaalturniiril kahandati Euroopale ettenähtud kvooti, siis suhtusime sellesse mõistvalt, sest solidaarsus on UEFA jaoks tähtis ja arusaadav põhimõte. Samuti investeerime vahendeid programmi UEFA Assist, millega toetame jalgpalli arengut teistes maailmajagudes,” rääkis Ceferin.
Solidaarsuse musternäitena tõi UEFA president välja sügisel debüteerinud Rahvuste liiga, mis “annab eranditult igale rahvuskoondisele võimaluse unistada”. Samuti programmi Equal Game, mis seisab võimaluse eest tagada ligipääs jalgpallile kõigile, sõltumata puudest, usutunnistusest või seksuaalsest orientatsioonist.
Solidaarsuse kõrval oli Ceferini kõne teiseks postulaadiks austus ja lugupidamine. Just seda sõna kasutas ta korduvalt, pöördudes vahetult enne kongressi teda tervitanud FIFA presidendi Gianni Infantino poole. “Öeldes FIFA-le, et me ei nõustu nende plaaniga, mis puudutab uutmoodi klubide MM-i ja ülemaailmset Rahvuste liigat, näitame üles austust. Loodan, et FIFA austab ka meid ja kuulab, sest UEFA väärib austust,” sõnas Ceferin.
Sloveeni pöördumisest võis soovi korral leida teisigi Infantino ja FIFA suhtes teravatena tõlgendatavaid seiku. Näiteks sõnas Ceferin, et “sageli on just jah-mehed need, kelle tõttu liidrid langevad” ja “endas mittekahtlev juht on luululine ja ohtlik”.
UEFA ei toeta FIFA plaani, sest näeb selles ohtu Meistrite liiga staatusele. Samuti ei ole FIFA avaldanud, kes täpselt seda projekti rahastaksid. Samas on selge, et klubide MM ilma Euroopa tippklubide osaluseta ei ole tõsiseltvõetav võistlus.
Kui Ceferin oli ühehäälselt presidendiks valitud, pöördus ta veel korra kongressi poole, nimetades oma uue nelja-aastase mandaadi suurte eesmärkidena edukat 2021. aasta naiste EM-finaalturniiri, “mille toel võib naiste jalgpall lõpuks tõeliselt lendu tõusta” ja 2030. aasta MM-finaalturniiri Euroopasse toomist (seal ootab ees suur madin Lõuna-Ameerikaga, sest MM-i 100. juubelit tähistava turniiri soovib korraldada 1930. aastal esimest MM-i võõrustanud Uruguay koos Argentina ja Paraguayga – O. J.).
Samuti rõhutas Ceferin, et UEFA klubivõistluste osas on kaks punast joont, millest ta ei tagane: 1) kõigi liikmesriikide esindajatel on võimalus kvalifitseeruda, 2) kvalifitseerumine UEFA sarjadesse toimub ainult tulemuste põhiselt (sellega välistas Ceferin võimaluse, et mõned eriti suured ja tähtsad klubid hakkaksid pälvima vabapääsmeid; säärast arengut on soovinud näha eelkõige Itaalia tippklubid eesotsas AC Milaniga – O. J.).
Hooajal 2019-20 on UEFA sissetulekud 5,7 miljardit eurot
Kongressil tutvustati ka UEFA rahaasju. 2017-18 hooaja jooksul olid UEFA sissetulekud 2,79 miljardit eurot, kusjuures 5 miljoni euro suurune kahjum oli eelnevalt eelarvestatud. “Enamik sissetulekust (2,1 miljardit eurot) makstakse välja boonustena võistlustel osalenud klubidele ja koondistele ning toetusena alaliitudele,” märgiti finantsaruandes.
UEFA laekahoidja David Gill: “Hooaja 2019-20 eelarve esitlemine on väga meeldiv, sest numbrid on kenad ja Brexitit mainitud pole (see remark vallandas kongressisaalis hommiku suurima naerupahvaku – O. J.). Eelarve nurgakiviks on 2020. aasta EM-finaalturniiriga teenitavad 2,1 miljardit eurot. Sissetulekute prognoositav kogumaht on 5,7 miljardit eurot. See on väga muljetavaldav number.”
Gill märkis, et UEFA tuludest 45% tulevad koondise- ja 45% klubijalgpallist ning organisatsioon vajab mõlema suuna arengut. Järgmisel hooajal klubijalgpalliga teenitavast 3,28 miljardist 2,55 miljardit jagatakse vastavalt tulemustele ära osalevate klubide vahel.
Liikmesriikide taristu arendamiseks asutatud Hattricki programmi eelarve on 776 miljonit eurot, mis on eelneva hooajaga võrreldes 27% suurem. “UEFA finantsolukord on väga korralik, mis võimaldab meil jätkata oma missiooni,” sõnas Gill lõpetuseks. Eelarve kiideti kongressi poolt ühehäälselt heaks.
Põhjamaade esindatus UEFA juhatuses suurenes
Lisaks presidendile valiti kongressil neljaks aastaks ametisse ka pooled ehk kaheksa täitevkomitee liiget. Kui naisliikmele ettenähtud kohale oli üks kandidaat – prantslanna Florence Hardouin, kes pälvis ühehäälse toetuse –, siis seitsmele ülejäänud vakantsile oli soovijaid üheksa.
Neljast tagasivalimist taotlenud täitevkomitee liikmest – ungarlane Sandor Csanyi, portugallane Fernando Gomes, bulgaarlane Borislav Mihaylov ja horvaat Davor Šuker – jäi ainsana uue mandaadita Mihaylov. Värsked täitevkomitee liikmed on Luis Rubiales (Hispaania), Jesper Möller Christensen (Taani), Armand Duka (Albaania) ja Andrei Pavelko (Ukraina).
Seega suurenes Põhjamaade esindatus UEFA juhtkonnas. Kui seni kuulus sinna ainsa Põhjamaade esindajana Rootsi jalgpalliliidu president Karl-Erik Nilsson, siis nüüd ka Taani jalgpalliliidu president Möller Christensen.
Allikas: Soccernet
