Pühapäeval, 20. novembril Estonia kontserdisaalis toimunud hooaja lõpuüritusel “Jalgpalligala 2011” kuulutas Eesti Jalgpalli Liit välja 2011. aasta parimad.
Aasta naisjalgpalluriks valiti FC Lootose ja eesti koondise ründaja Signy Aarna.
Akstest pärit ja hetkel Tartu Ülikoolis õppiva ning alates 2003. aastast Lootose värvides mängiva Signy jõudmine riigi parimaks naisjalgpalluriks on suureks tunnustuseks nii jalgpalliklubile Lootos kui kogu Põlvamaale.
Eelmisel aastal naiste Meistriliiga parima mängija tiitli võitnud Signy saavutused on ühtlasi kinnituseks, et tänu jäägitule pühendumisele, aga ka pikajalisele ning järjekindlale tööle on kõrgel tasemel sportlaste sirgumine reaalne ka Põlva maakonna klubidest.
2011. jalgpallihooaja parimad:
Aasta parim meesjalgpallur – Konstantin Vassiljev (Permi FC Amkar)
Aasta parim naisjalgpallur – Signy Aarna (Põlva FC Lootos)
Aasta meesjuunior – Marko Meerits (Arnhemi Vitesse-Holland)
Aasta naisjuunior – Anete Paulus (Pärnu JK)
Meeste Meistriliiga parim mängija – Sergei Mošnikov (Tallinna FC Flora)
Naiste meistriliiga parim mängija – Margarita Žernosekova (Tallinna FC Levadia)
Stiilseim koondislane – Sergei Pareiko (Krakovi Wisla -Poola)
Esiliiga parim mängija – Rimo Hunt (Tallinna JK Kalev)
Parim rannajalgpallur – Rando Rand (Unibet/Nõmme Kalju)
Eesti tänavuse parima jalgpalluri Signy Aarna koondisekarjäär algas 2009. aasta kevadel koduses Põlvas kulus vaid 10 minutit, kui ta palli vastase väravasse kõmmutas. Edasine areng on olnud sama jõuline, järgmiseks sihiks Londoni Chelsea!
Eesti jalgpallihooaja lõpetamise gala rõõmukilked ja pettumusohked on kõige siiramad, kui kuulutatakse välja aasta naismängija – tegu on enamvähem ainsa tunnustusega, mis üksnes vabast tahtest jalgpalli mängivatele Eesti naistele osaks võib saada.
Erand polnud ka tänavune aasta, kui parimaks kuulutati 21aastane Põlva FC Lootose ja Eesti koondise ründaja Signy Aarna. “Kui sain kutse galale, mõtlesin pikalt, kas on mõtet pikk sõit ette võtta. Auhinna kättesaamise järel oma kohale istudes värisesin üle keha. Hoidsin käega jalga kinni, et see vähem tõmbleks!”
Vutivaimustust ei vääranud ka kurb tõsiasi, et põllu peale ehitatud jalgpalliplats, kus Aarna koos teiste külalastega jalgpalli tagus, künti halastamatult üles. “Võtsime järgmise põlluplatsi ja tegime uue väljaku.”
Trennis hakkas Akstel kasvanud Aarna käima 10aastaselt Ahjal. Mängida tuli koos poistega, sest teisi tüdrukuid polnud kuskilt võtta. “Võistlustel vaadati algul imelikult, aga kui värava ära lõin, enam mitte. Noorena poiste seas mängimine on kindlasti kasuks tulnud, õpetas nahaalsust.”
13-14aastasena Lootosesse – nüüd juba tüdrukute trenni – minnes sattus Aarna esmalt hoopis väravavahiks. “Kedagi teist ei olnud panna. Ründamine on ikka ägedam, ent Lootoses pidin veel üle-eelmine hooaeg paaris mängus väravas seisma.”
Sisuliselt on väravavahiaeg aga möödanik ning jaanuaris sõidab ründaja Aarna Londoni Chelsea naiskonna juurde kaheks nädalaks harjutama. Lootuses teenida profileping.
