“Haapsalus on korralikul tasemel muru- ja kunstmuruväljak, kuid talvel tuleb harjutada võimlates. Sama probleem kimbutab ka teisi Läänemaa omavalitsusi,” lausus Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, kelle sõnul on halli valmimist Läänemaale kaua oodatud. “Jalgpall kogub Läänemaal järjest rohkem populaarsust ning treenerid teevad noortega head ja tänuväärset tööd. Jalgpallihalli valmides saame viia treeningtöö uuele tasemele.”

“Iga spordile investeeritud euro toob inimeste tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi,” sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “Tegemist on pilootprojektiga, millele tuleb kindlasti jätk. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt.”

Täismõõtmelise jalgpalli sisehalli ehitamine läheb maksma umbes 1,2 miljonit eurot ja ülalpidamine jääb omavalitsuste kanda. Võrreldes Põhja-Euroopa riikidega on Eesti jalgpalli infrastruktuuri osas alles lapsekingades. Eestis oli mõne aasta taguse uuringu järgi üks jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, Soomes on vastav number 1338. Teisisõnu – Eesti jalgpalliharrastajatel on väiksemad võimalused treeningute tegemiseks. Ka sisehalle on Soomes kümneid enam kui meil.

“Islandi jalgpallikoondise viimaste aastate edule pandi alus käesoleva sajandi alguses, kui omavalitsused alustasid jalgpalliliidu eestvedamisel sisehallide rajamisega,” selgitas Karilaid. “Jalgpallihall võimaldab spordialaga tegeleda aastaringselt ja meie noored saavad seeläbi konkurentidega samaväärsetes tingimustes harjutada.”

Riigikogu jalgpalli toetusrühma juht ja Lüganuse vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev lubas, et ta seisab selle eest, et 2021. aastal rajatakse jalgpallihall ka Ida-Virumaale. “Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe on suurte traditsioonidega jalgpallilinnad, noortega tegeletakse aktiivselt ka Kiviõlis ja Jõhvis. Ida-Virumaa jalgpallurid väärivad paremaid treenimisvõimalusi,” ütles Dmitrijev.