Kaks ja pool kuud Belgia kõrgliiganaiskonna KRC Genk juures praktikal viibinud naiskonna keskpoolkaitsja Anette Laureen Linnuste (23) andis intervjuu Soccernet.eele. Ta avaldas, et asub uuest aastast tööle Eesti meisternaiskonna Tallinna Flora fitness-treeneri ja füsioterapeudina. Soovime Anette Laureenile edu uutes väljakutsetes  ja oma eesmärkide saavutamisel!

Keskpoolkaitsja Linnuste alustas jalgpalli mängimist 2015. aastal Põltsamaa Motiivis. Juba järgmisel aastal pääses ta Eesti noortekoondisesse ja ülejärgmisel naiste Meistriliigasse. Suure-Jaani United/Põltsamaa koosseisus võitis ta 2017. aastal U17 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustelt hõbemedali. Alates 2018. aastast kuni tänavuseni mängis Linnuste Põlva Lootose esindusnaiskonnas (kuid hooajad 2022 ja 2023 jättis ta õpingutele keskendumise ja jalgpallist üleküllastumise tõttu vahele). Eesti noortekoondistes (U15, U17, U19) kogunes tema arvele lõpuks 20 kohtumist.

Profijalgpalluriks saamist poolkaitsja siiski sihiks ei võtnud: “Korraks käis see ikka mõttest läbi, aga see ei olnud minu eesmärk. Eestis oleks ka raske sellega ära elada. Alati on olnud elus ka muid asju, mis mulle huvi pakuvad ja mida näen ennast pikemas plaanis tegemas.”

Muudest asjadest hakkas teda eriliselt köitma füsioteraapia. “Kuna koondises olid kogu aeg füsioterapeudid olemas, siis mingil ajal hakkas mulle huvi pakkuma – täitsa tore amet ju? Ja kui mul endal tekkis päris tõsine hüppeliigesevigastus, mille tõttu pandi jalg kipsi ja pidin taastusravi tegema, siis sain ise abi füsioterapeutidelt ning taastumine oli väga edukas. Pärast seda sain aru, et see võiks olla täitsa minu eriala,” meenutas Linnuste.

Paljud klubid ei vastanud positiivselt

Tartu Ülikoolis magistrantuuris õppiv füsioterapeut Linnuste teadis algusest peale, et ettenähtud praktikat soovib ta minna tegema välismaale. Et näha, kuidas seal spordiasjad käivad. Täpsemalt suunas ta pilgud Hollandi ja Belgia poole, kuna sealkandis räägitakse head inglise keelt ja mängitakse kvaliteetset naistejalgpalli. Lõpuks konkreetse klubi leidmisel oli tal kasu endisest noortekoondise-kaaslasest Eva-Maria Niidust, kes oli mänginud 2024. aasta sügishooajal KRC Genkis.

“Hakkasin kirjutama erinevatele klubidele, aga nagu spordis ikka, on ilma tutvusteta üpris raske. Paljud kohad ei olnud positiivselt meelestatud, et mind praktikale võtta. KRC Gengi naiskonna juurde sain läbi Eva-Maria Niidu kontakti,” selgitas Linnuste. “Ta andis mulle väga positiivset infot selle klubi ja staff‘i professionaalsusest ja asjaajamistest. Ka Belgia ja selle piirkonna eluolu kohta üldiselt. Tema positiivne jutt osutus tõeks. Kindlasti andis juurde see, et mingi kontakt eestlasega oli Gengil juba olnud. Sealsest füsioterapeudist ja fitness-treenerist sai minu juhendaja, kellega sain hakata asju edasi ajama.”

Linnuste viibis Belgias praktikal septembri keskpaigast novembri lõpuni. Lisaks kõrgliigas hetkel kuuendat kohta hoidvale Gengi naiskonnale, kelle treeningutel ja mängudel oli ta kohal alati, tegi ta koostööd ka Hasselti Sportingu mees- ja naiskonnaga. Sest tema juhendaja oli ühtlasi Hasselti jõutreener. Belgia naiste tugevuselt kolmandas liigas osaleva Sportinguga sai Linnuste ka ise mängijana treenida (kaks korda nädalas) ja ühes sõprusmängus kaasa teha. “Tase oli neil üpris sarnane nagu meie Esiliiga tugevamas otsas, kus ma viimati Eestis mängisin. Individuaalselt olid neil mängijad tehnilisemad ja triblasid päris hästi, aga kokkumäng oli meiega sarnane. Mingid nüansid olid teistsugused – mõned trennid olid neil ikkagi oluliselt intensiivsemad. Rohkem rõhku pandi võhmale ja vastupidavusele. See sõprusmäng oli intensiivne ja meenutas isegi pigem Meistriliiga mänge,” hindas ta. Koormuse mõttes oli Linnuste praktika Belgias nagu täiskohaga töö. Koos oma juhendajaga veetis ta Credo füsioteraapia erapraksises, kus viidi läbi tiimide jõutreeninguid, üsna pikki tööpäevi.

Augustis oli Põlva Lootos klubi sotsiaalmeedias teatanud, et Belgias füsioterapeudina saavad Linnuste ülesanneteks olema mängijate taastusravi vigastustest, üldkehaline ettevalmistus, mängueelne soojendus ja teipimine ning esmaabi mängu ajal. “Kõike seda sain füsioterapeudi rollis teha, aga lisaks tuli päris palju juurde ka fitness-treeneri osa, mis on minu jaoks uuem asi. Jõutreeningute läbiviimine, soorituste parandamine, GPS-andmete lahtimõtestamine, koormuste sättimine – see kõik oli väga kasulik,” avaldas artikli peategelane saadud kogemuse üle rahulolu. Mängude ajal platsile tormamine, kui mõni mängija haiget sai, Linnuste ülesannete hulka aga ei kuulunud. Väljakule jooksmas käis hoopis massöör.

Südantsoojendav üllatuspidu

Linnuste õppis natuke ka hollandi keelt, milles inimesed tema ümber omavahel suhtlesid, kuid nii lühikese ajaga ta seda mõistagi selgeks ei saanud. Aga õnneks oskasid kõik ilusti ka inglise keelt.

Võõras keskkonnas kohanes ta kokkuvõttes hästi. “Olin võimalikult avatud ja julge. Lõpuks olin juba nagu sõprade juures, kus oli väga tore ja kust oli kurb lahkuda. Kindlasti tahan nendele inimestele ja tiimikaaslastele uuesti külla minna. Kes teab, võib-olla seal kunagi mingi aja ka elada,” arutles Põltsamaalt pärit noor naine.Ilusaid hetki koges 20-kordne Eesti noortekoondislane Belgias palju. “Kindlasti esimesed võidud koos tiimiga olid väga ägedad. Nad tähistavad üheskoos võite toredasti. Viimasel nädalal, kui hakkasin juba ära minema, tehti mulle üllatuspidu, kus olid mängijad nii Gengist kui ka Hasseltist ning kolleegid Credost. Hästi sündantsoojendav! Sain mõlema naiskonna särgi, kuhu küsisin mälestuseks peale ka mängijate allkirjad,” rääkis Linnuste rõõmsalt.

“Füsioteraapia kohapealt sain väga palju praktikat, kuidas sportlaste sooritusi, taastusravi ja vigastuste ennetamist parandada. Eriti palju arenesin fitness-treeneri kohapealt – et kuidas koormusi reguleerida, soojendusi läbi viia, ka soojendusi palliga. Oli hästi jalgpallispetsiifiline praktika – täpselt seda, mida lootsin Belgiast saada, ma ka sain!”

Mängimise paneb taas pausile

Lähituleviku plaan on Linnustel paigas: “Järgmisel hooajal alustan tööd FC Flora naiskonnas füsioterapeudi ja fitness-treenerina ehk saan kõik Belgiast saadud kogemused kohe praktilisse kasutusse võtta.” Kuna Flora naiskond on hetkel võitnud kõrgliiga kaheksa aastat järjest, siis on ka Linnustel väga realistlik lootus tulla tuleval hooajal Eesti meistriks.

Pikemalt ette vaadates kommenteeris ta: “Kui läheksin välismaale, siis arvan, et Belgia oleks väga hea koht, kuna seal on mul juba kontaktid ja inimesed ees olemas ning seal mulle väga meeldis. Aga eks aeg näitab, kas ma sinna päriselt jõuan.” Nagu aastatel 2022 ja 2023, jääb Linnuste ka tuleval hooajal mängijana võistlusväljakult eemale. Aga ta ei ütle, et see on kindlasti lõpp igaveseks. “Füsiona samal ajal veel ise mängida tähendaks, et elus olekski ainult jalgpall. Nädalavahetusel oleksid siis mõlemad päevad kinni. Kui oleks mõni hommikuti treeniv klubi, siis võiks olla variant ka samal ajal ise õhtuti mängida. Aga praegu on see ajaliselt raskem,” selgitas Linnuste otsust mängijana kõrvale astuda. “Võib-olla millalgi tulevikus jälle. Iseenesest on futsal hästi huvitav, võib-olla vaatan hoopis sinnapoole.”